22.oktoobril toimus Saaremaal Kaarma vallas, Laugi Jahiseltsi maadel Kuressaare ja Saku Lionsklubi esimene ühine Sügisjaht. Neljateistkümnest jahil osalenud lionsklubide liikmetest oli jahimehi ainult kaks, ülejäänud lõvid pole kunagi eelnevalt ajujahis käinud. Aga seda enam olid mehed ootusärevuses - ei kujutatudki ette mis loomad võivad neile metsas vastu jalutada.
Küttida lootsime põtru, hirvi ja sigu. Plaanis oli teha päeva jooksul neli aju, aga kuna ajumehed suutsid oma ülesandega väga hästi hakkama saada (ega 2km pikkusel rännakul läbi tiheda metsa ei ole lihtne aju ühel joonel ja tihe hoida) ja metsast peletati välja neli põtra, millest kolm kütiti ära, siis jahiorganisaatorid otsustasid jahi lõpetada kohe peale esimest aju – põdralaske load lõppesid.
Kuna plaani järgi pidi jaht lõppema kell 17.00, nüüd aga oli jahi lõpp kell 12.00, siis oli allakirjutanu (jahi nädalalõpu ürituse võõrustaja) raske küsimuse ees - mida kogu seltskonnaga nüüd ette võtta. Aga kui on koos palju ettevõtlikke mehi, ega siis tegevusest puudu tule.
Siirdusimegi siis seltskonnaga minu jahimajja, kus esmalt kustutasime nälga veli Mati poolt marineeritud kaladega. Saaremaa mehed oli Mati kalu ennegi saanud, kuid mandrimeestel viisid need road tõesti keele alla.
Siis, kella kahe ajal, astus meie majja sisse kogu kuberneride nõukoda. See oli täielikult ekspromt üritus, kubernerid nägid ja kuulsid, kuidas käib tavaline klubidevaheline suhtlemine ning neile tutvustati ka jahi käiku.
Kubernerid läinud, siirdusime meie sauna ning peale mõnda kosutavat Saku õlut otsustasime minna matkale, kohalike vaatamisväärsustega tutvuma. Matka pikkuseks võis olla 4-5 km ja ma tutvustasin matkale kaasalöönutele Kaarma männiku liivaluidetesse ehitatud kunagist nõukogude vägede õppepolügoni, tutvusime Kaarma maalinna, kiriku ja surnuaiaga. Osalised kuulsid nende objektide kohta lisaks ajaloole ka legende, mis on kohalike inimeste suus levinud sajandeid.
Matk tehtud, koju jõudes avastasime , et minu kaasa oli katnud kogu seltskonnale õhtusöögilaua – pearoaks ahjukartul metsseapõrsa guljhaššiga.
Järgmisel hommikul, kui Saku mehed hommikusaunast tulid, ütlesid, et järgmisel aastal nad tahaksid kindlasti jälle tulla ja saada osa sellest toredast looduses viibimise üritusest ja heast seltskonnast.
Margus Mägi
LC Kuressaare
